Hei !
Viimasest
postitusest on tänaseks möödunud juba peaaegu kuu aega. Pole nii kaua
kirjutanud, kuna päevad on nagu nipsti hommikust õhtusse veerenud ning nii
uskumatuna kui see ka võib-olla tundub, pole midagi väga märkimisväärset ka
toimunud. Kuigi mõned asjad siiski on ja nendest ma teile pajatama nüüd
hakkangi.
Alustan
sellest, et tänaseks olen täpselt kuu aega Austraalia pinnal viibinud.
18.oktoobril
puudutasid minu jalakesed selle päikselise maa pinda ning aeg on möödunud nagu silmapilgutus. Sydneys
me enam ei viibi ning juba nädalake on meie uueks elukohaks Coffs Harbour, mis
asub Sydneyst 532 km põhja poole ning on rannikulinnake 45 580 elanikuga.
Vahepeale
väike lõiguke veel viimastest tegemistest Sydneys. Meie päevad Loona ja
Kristiinaga möödusid lõbusalt juba armsaks saanud linna võlusid nautides.
Peesitasime palju päikese käes ning regulaarseks külastuskohaks sai ka imehea Yogurtland- ehk siis jääjogurt erinevate
maitsvate lisanditega omal valikul. Märkimisväärne külastuskoht oli veel ka
Sydney Tower Eye, mis on üks kõrgemaid ehitisi Austraalias ning kust avaneb
linnale imeline vaade.
Saime
tuttavaks ka väga toredate eesti noortega, ning nüüdseks on meil Sydneys ka oma
väike sõprusringkond.
Nüüd
aga Coffs Harbouri juurde. Tulime siia selleks,et saada mõnes farmis töö ning
saada kirja ka oma väga vajalikud farmipäevad, mida on vaja kui teise aasta
viisa taotlemiseks.Isegi kui uut viisat ei taotle on need siiski kasulik ära
teha, sest kunagi ei tea mis elu toob. Nii,et nüüd tegelemegi tööotsingutega..
11.oktoobril
alustasime varahommikul oma teekonda siia. Sõiduvahendiks oli rong ning aega
kulus umbes 9 tundi. Kohale jõudes avastasime endid paduvihma keskelt, mida
saatis äike. See oli midagi uut. Juba Sydneys sadas natuke, kuid midagi sellist
polnud meist keegi varem siin näinud. Loodus on siin väga ettearvamatu ning
Austraalia näitas meile oma teist palet päikesepaiste kõrval. Nii palju kui linnaga tutvust teinud oleme(
mitte palju kuna tugevad vihmahood on meid kimbutanud terve nädal) on linn ise
väga armas ning veelgi rohelisem kui seda on Sydney. Mulle väga väga meeldib,
kuna olen ise väikelinnatüdruk ning siin on kuidagi kodune tunne...Selle nädala
jooksul käisime veel rannas nimega Emerald. Ja võiks vist öelda,et sain esimese
eheda Aussi kogemuse. See ala seal on
koduks ka metsikutele kängurudele ning hoopis teine kogemus on näha neid vabas
looduses enda kõrval. Ilmselt üks meeldejäävamaid hetki siin minu jaoks.
Selleks korraks lõpetangi ning arvatavasti kirjutan uuesti kui nett lubab (
Austraalia netilevi on väga väga halb ning kohati on väga keeruline üldse blogi
kirjutada või pilte laadida sest need lihtsalt ei lae ära. Seniks aga kõike
ilusat sinna kaugele Eestimaale ning soojad kallistused.
PS!
Pildid tulevad siis kui see nett neid kunagi laadida laseb
Teie
Laura
